2007. aasta Veneetsia biennaali Eesti paviljonis Palazzo Malipieros eksponeeriti Marko Mäetamme näitust „Kaotaja paradiis“ (10.06 – 21.11.2007), mille kuraator oli Mika Hannula.
Tormates pea ees ja ilma kiivrita vastu argielu võimsaid laineid läänelikus kasumikeskses kapitalismis, on Mäetamm suutnud kombineerida midagi isiklikku millegi väga tavapärase ja üldisega. Isegi kui enamik meist ei lähe ega tee avalikku teadaannet selle kohta, kui eksinud ja üksikud me oma tunnetes oleme, teame me vältimatult, millele Mäetamm vihjab. Me tunnetame survet võistelda, konkureerida, me elame koos vajadusega ja läbi vajaduse õnnestuda. Me seisame silmitsi hirmuga, me näeme valu – ja me teeme kõik, mis meie võimuses, et seda eitada.
Mäetamm pöördub keskea kuristikule läheneva valgenahalise mehe kannatuste ja hädade poole nii, et teeb neist terapeutiliselt pika-pika nimekirja. Ta läheneb kõikidele asjadele, mis talle tema argipäevas ei meeldi ja mida ta kardab. Ta jõuab aina lähemale ja lähemale, suurendades järjepidevalt näiliselt abitu vingumise ja halamise määra.
Lõpuks on ta välja roomanud olukorrani, kus ta on niivõrd tilluke ja haavatav, et muutub võimatuks talle mitte kaasa tunda või tema vastu viha pidada. Kuid „Kaotaja paradiis” on siiski täis lootust. See juhatab meile kätte teeotsa väljapoole alternatiivituse käibivast demagoogiast. Alati on olemas valikuvõimalus, alati on väljapääs. Alati on midagi, millest kinni hoida ja alati on kellelegi teisele midagi jutustada, et tunneksime end natuke vähem eksinute ja üksildastena.
Näituse tiim
Kunstnik: Marko Mäetamm
Kuraator: Mika Hannula
Komissar: Johannes Saar (KKEK)
Asekomissar: Elin Kard (KKEK), Andris Brinkmanis
Näitusega kaasnes Indrek Sirkli kujundatud kataloog, mille tekstid kirjutasid Marko Mäetamm ja Mika Hannula, toimetas Andreas Trossek.
