Raul Keller

Raul Keller (1973) on kunstnik, kes keskendub oma loomingus peamiselt kohaspetsiifilisele heliinstallatsioonile, heli-performance’itele, muusikalistele improvisatsioonidele ja radiofoonilistele eksperimentidele. Kelleri tegevus lähtub tugevalt protsessuaalsusest, koha akustikast ja DIY-praktikast ehk isetegemisest. Keller töötab ka plaadistajana, olles eksperimentaalmuusikale pühendunud väikeplaadifirma MKDK (Muusika ja Kunsti Dünaamiline Koondis) asutajaliige ja juhataja (esimene väljalase 1998. aastal). Ta on andnud kontsertetendusi LokaalRaadioga ja esinenud pseudonüümi Paul Cole nime alt.

Üks esimesi Kelleri radiofoonilisi eksperimente oli „Jammer/Segaja“ (2002). Tegemist oli raadioprogrammiga, mis saadeti eetrisse monofoonilise saatjaga FM-sagedusel 105,8 Mhz Tallinnas. Eetriruum oli kolme tunni jooksul avatud kõigile soovijatele. Projekti eesmärgiks oli luua madaltehnoloogiline demokraatlik keskkond, mis uuriks raadioeetri kunstilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ilma meedia- ja tehnoloogiaalase tsensuurita. Teosega „Raadio – see on imelihtne!“ (2002) propageeris Keller raadiovastuvõtja isetegemist. Töö laenab oma pealkirja nimeka prantsuse raadioentusiasti Eugen Aisbergi raamatust „Raadio? ... See on imelihtne!“, mis 1969. aastal ilmus eesti keelde tõlgituna.

Keller kasutab oma heliinstallatsioonide puhul tihtilugu juba olemasolevat helifooni. Näiteks „Reflektor“ (2007)on teos, mis kujutab endast 24-tunnist helikompositsiooni, mille tarbeks on kahe nädala vältel installatsiooni ümbrusest kogutud helilõike. Installatsioon peegeldab asukohale iseloomulikku helikeskkonda, seda täiendades ja nihestades.„Torpeedod sees“ (2013) on materjalipõhine ruumiinstallatsioon, mis kasutab heli kui „loomulikku/looduslikku“ vahendit – viis Kelleri ehitatud torpeedot mürisevad õhu liikumise tõttu. Samal materjalil põhineb ka tema varasem teos „Torpeedod väljas“ (2011), mille puhul käivitajaks oli samuti õhk, aga ilma elektrilise kaasabita.

Kelleri olulisemad näitused on retrospektiivne isikunäitus „KLANG!“ Eesti Meremuuseumi Püssirohukeldris (2012), mis andis tema 2000. aastate teises pooles valminud heliobjektidest ja heliinstallatsioonidest ammendava ülevaate, ning seni monumentaalseim isikunäitus „What You Hear is What You Get (Mostly)“ (2014) Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Tegemist oli kolme korrust läbiva installatsiooniga, kus madalsageduslik mitmeosaline heliteos kompas heliobjektide ja arhitektuurse ruumi, inimtaju ja harjumuslikkuse suhteid, pakkudes ohtralt sügavuti minevaid ruumi ja taju transformatsioone.

Raul Keller on õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetuse ja joonestamise erialal (BA, 1999) ja Eesti Kunstiakadeemias interaktiivse multimeedia erialal (MA, 2002). Ta on end täiendanud mitmes residentuuris, nagu Meinblau Projektraum, Singuhr-projekte, Berliin (2014); Turner Contemporary, Margate (2007) ja Colina Lab, Marseille (2006). Lisaks kodumaistele projektidele on Keller esinenud ka välismaal – näitustega „Six Drums“ (2016, SIC Galleria, Helsingi), „moondur/shifter“ (2014, Meinblau Projektraum, Singuhr-projekte, Berliin) ja „Notes, scribblings“ (2013, galerii Malonijoi 6, Vilniuses).Koos LokaalRaadioga on ta osalenudKnut Aufermanni ja Sarah Washingtoni kureeritud raadioprogrammis São Paulo biennaalil (2012). Ta on olnud kaastegev grupinäitustel, festivalidel ja eriprojektides.
2015. aastal autasustati teda Kultuurkapitali aastapreemiaga.

Vt lisaks:
http://raul.kuuratsanikud.ee/