Marge Monko

Marge Monko (1976) on kunstnik, kelle looming on mõjutatud feminismi, psühhoanalüüsi ja visuaalkultuuri teooriatest. Teda huvitab naine, keha, (tarbimis)iha ja armastus kaasaja turumajanduslikus tõejärgses ühiskonnas. Tema teoseid iseloomustab intellektuaalsus ja esteetika, keha ja armastust nähakse pigem teoreetilise mõtteharjutuse kui romantilise tunnetelaviinina. Meediumid, mida Monko kasutab, varieeruvad dokumentalistikast lavastuseni, fotost video ja installatsioonini. 

Oma esimesel suurel muuseuminäitusel „Kuidas kanda punast“, mis toimus 2013. aastal Tartu Kunstimuuseumis, käsitles ta Eesti ajalugu ja siinse tööpoliitika muutumist, sidudes seda kodanikuaktivismi ja feministlike aadetega. Näiteks koosnes teos „Vaba armastus“ (2013) 1905. aasta Postimehe arhiiviväljavõtetest, kus toonane ajalehe peatoimetaja Jaan Tõnisson manitses keskkoolitüdrukuid kasinusele. Võrdluseks olid välja toodud fotod kaasaja neidudest-koolilõpetajatest. Millised on ootused, mida ühiskond naistele suunab ja kuidas naised ise neid ootusi vastu võtavad? Kas tänapäeval, kui vaba armastus ei ole enam tabu, saab naine olla ühiskondlikult aktiivne ning milliste teemadega ta seejuures tegelema peaks? 

Viimastel aastatel on Monko loomingus tugevnenud huvi „iha arhitektuuri“ temaatika vastu. See on kaupade reklaamimiseks mõeldud materiaalne kultuur – trükireklaamid, poodide väljapanekud, vaateaknad – kommertslik „vaikelu“-žanr. Sellist „iha arhitektuuri“ väljendavad hästi näiteks Monko sari „Kümme pärast kümmet“ (2015), mis kasutab algmaterjalina ajakirjades ilmunud käekellareklaame, või performance „Don’t Wind It Up, Turn It On“ (2016). Viimane toob tugevalt sisse ka armastuse ja iha vahekorra – milline võiks olla armastus Tinderi ja Tumblri poeetika ajastul? Samalaadset temaatikat avab ka kunstniku video „Dear D“ (2015), milles ta kasutab internetist pärit visuaalkeelt. 2016. aastal kureeris Marge Monko Tallinna Kunstihoones näitust „Kõik kirjad on armastuskirjad“.

Marge Monko on õppinud Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat ja täiendanud ennast Viini Rakenduskunstide Ülikoolis.Ta on esinenud isikunäitustega galeriides Tallinnas, Helsingis ja Budapestis, Viini Moodsa Kunsti Muuseumis (MUMOK) ja osalenud mitmel mainekal rahvusvahelisel näitusel. Marge Monko on Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art Award 2012 laureaat, aastatel 2013–2015 osales ta stuudioprogrammis HISK Belgias ning 2015. aastal ISCP residentuuris New Yorgis. Alates 2016. aastast saab Marge Monko ühena esimestest riiklikku kunstnikupalka.

Lisaks:
Marge Monko kodulehekülg 
Marge Monko telesaates „Meie aja kunst“